Ficus lateriflora, mida tuntakse ka valge viigina, on Kagu-Aasiast pärit viigiliik. Ta kasvab puu või põõsana ja võib saavutada kuni 15 meetri kõrgust. Ficus lateriflora’l on palju huvitavaid omadusi, sealhulgas valged õied ja söödavad viljad. Selles põhjalikus juhendis anname teile kogu vajaliku teabe Ficus lateriflora kohta!
Taime spetsiifilised andmed
Päritolu: Ficus Lateriflora on Lõuna- ja Kagu-Aasiast pärit troopiline taim.
Botaanilised viited: Liiki kirjeldas esmakordselt Rootsi loodusteadlane Carl Linnaeus 1753. aastal.
Üldnimetused: Ficus Lateriflora üldnimetused on pagoodipuu, india loorberipuu ja kägistav viigipuu.
Levikuala: Ficus Lateriflora kasvab Indias, Sri Lankal, Bangladeshis, Nepalis, Bhutanis, Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodžas, Vietnamis, Malaisias, Indoneesias ja Filipiinidel.
Eluaeg: Ficus Lateriflora on pikaealine puu, mõned isendid on teadaolevalt üle 200 aasta vanad.
Elupaik: Ficus Lateriflora kasvab mitmesugustes elupaikades, sealhulgas vihmametsades, kuivades metsades ja mangroovimetsades.
Vorm: Ficus Lateriflora on suur puu, mille kõrgus võib ulatuda kuni 30 meetrini. Tüvi on sageli tüveline ja oksad on kaetud tumeroheliste lehtedega.
Lehed: Ficus Lateriflora lehed on lihtsad, nahkjad ja pikliku kujuga. Nad on tumerohelist värvi ja sileda pinnaga. Lehed on vahelduvad, st nad kasvavad varre vastaskülgedel.
Õied: Ficus Lateriflora õied on väikesed ja valged ning kasvavad kobaratena. Nad ei ole silmatorkavad ja on sageli lehtede alla peidetud.
Viljad: Ficus Lateriflora viljad on väikesed, punased, lihakad viljad. See on söödav ja magusa maitsega.
Kasutamine: Ficus Lateriflora’l on palju kasutusvõimalusi, nii kulinaarseks kui ka meditsiiniliseks otstarbeks. Vilju võib süüa värskelt või valmistada neist moosi ja želeed. Lehti võib kasutada tee valmistamiseks, millel on väidetavalt palju tervisele kasulikke omadusi.
